Esmaspäeval jätsid Reformierakonda kuuluvad endised rahandusministrid Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev riigikogu rahanduskomisjonis selle aasta lisaeelarve poolt hääletamata. Kas oleme jõudnud olukorda, kus valitsus on läinud laenuvõtmisega üle igasuguste piiride?
ANTO ANIMÄGI
Eesti Rahvuslased ja Konservatiividjuhatuse liige
Esmaspäeval vastu võetud lisaeelarvega vähenes tänavune defitsiit küll paberil paarikümne miljoni euro võrra, kuid seda pelgalt mitmete kulude lükkamisega järgmistesse aastatesse. See on köömes, arvestades, et riigieelarve tegelik miinus on peaaegu kaks miljardit eurot ehk ligi 4,3 protsenti SKT-st. Pole ime, et isegi endised rahandusministrid Sõerd ja Võrklaev lisaeelarvet ei toetanud.
Siiski ei maksa arvata, et nad tegid seda puhtast südametunnistuse sunnist. Pigem oli tegemist kaine poliitilise arvestusega ja ettevalmistusega üheksa kuu pärast toimuvateks Riigikogu valimisteks, saamaks juurde mõni lihtsameelne hääl. Me teame seda mängu. Kohe pärast valimisi unustavad nad oma valimiseelse tervemõistuslikkuse sama kiiresti, nagu me kunagi kogesime kurikuulsa automaksuga.
See meenutab tuntud Juhan Liivi lugu, kus Jaak ja Rein Peipsi peal hätta jäädes lubavad surmahirmus kirikule kroonlühtri kinkida ning linadele kaalu tõstmiseks enam mitte kunagi vett peale raputada. Niipea kui eluga pääsetud ja jalad põhjas, asendub püha tõotus küünlajalaga ning linadele raputatakse vett endise hooga.
Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid on riigieelarve defitsiidi pärast teravalt mures. Seda miinust tuleb vähendada eelkõige bürokraatia koomale tõmbamise ning sadade miljonite eurode äravõtmisega igasugustelt MTÜ-delt, millest tavaline inimene ei saa mitte mingit kasu.
Lisa kommentaar