Septembris hakkab riigikogu Eestile presidenti valima ja teeb seda juba kaheksandat korda pärast iseseisvuse taastamist. Kas presidendi valimise kord on 34 aastaga enam-vähem paika loksunud või on selles tõsiseid puudusi, mis takistavad hea presidendi leidmist.
Rein Suurkask
Eesti Rahvuslased ja KonservatiividEsimees
Erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid leiab, et presidendi valimise kord ei ole 34 aastaga rahuldavalt paika loksunud. Selle põhipuudus on endiselt sama: Eesti riigipea valimine on jäetud liiga kitsasse poliitilisse ringi. President peaks olema kogu rahva ühendaja ja Eesti riigi väärikas esindaja, mitte Toompea tagatubade või koalitsiooni tehniline kompromiss.
EERK toetab presidendi otsevalimist ja põhiseaduse muutmist nii, et riigipea saaks valida rahvas. Sellisel presidendil oleks selgem mandaat, suurem ühiskondlik kandepind ning tugevam usaldusväärsus.
Kehtiva põhiseaduse järgi tuleb president siiski valida kas Riigikogus või valimiskogus. Praeguses olukorras peab EERK parimaks lahenduseks valimiskogu. Tänane Riigikogu koosseis ei peegelda enam ühiskonna tegelikke poliitilisi eelistusi: valitsuskoalitsioonil on küll formaalne enamus, kuid valitsuserakondade tegelik ühiskondlik toetus on küsitluste järgi väga väike.
Valimiskogu kaasab lisaks Riigikogu liikmetele ka kohalike omavalitsuste esindajad üle Eesti ning peegeldab ühiskonda laiemalt ja tasakaalustatumalt. Seetõttu oleks valimiskogus valitud presidendil tugevam moraalne mandaat kui üksnes Riigikogus valitul.
Praegune kord meenutab liiga sageli viimase hetke pakkumist: lava on tühi ja aplodeerida pole kellelegi.
Lisa kommentaar