Marika Laurik: Lugupeetud saadikud, Eestis on seadusandlik kogu Riigikogu, mitte Riigikohus

Artikkel ilmus Delfis.

Erakond Eestimaa Rohelised esitas 2024. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistel kandidaatide registreerimata jätmise otsuse peale kaebuse Riigikohtule, kes algatas 6. mail 2024. aastal kohtumäärusega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse põhiseadusele vastavuse hindamiseks.

Riigikohus otsustas menetluse peatada ja Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegium (Villu Kõve, Julia Laffranque, Juhan Sarv, Nele Siitam ja Margit Vutt) esitasid enne kohtuotsuse tegemist Euroopa Kohtule küsimuse eelotsuse saamiseks.

Euroopa Liidu kohus ei lahenda Eesti kohtuasja ega otsusta, kellel on Eesti vaidluses õigus, vaid hindab vastavust EL õigusaktidega ja see on Eesti Riigikohtule lõpliku otsuse tegemisel siduv, Riigikohus peab oma otsuse tegemisel seda arvestama.

17. septembril 2026 tegi Euroopa kohus eelotsuse, et viie alampalga suuruse kautsjoni nõue, mis makstakse tagasi tingimusel, et üksikkandidaat või erakonna kandidaatide nimekiri on kogunud 5% nendel valimistel antud häältest, läheb kaugemale sellest, mis on vajalik nende õigusnormidega taotletavate eesmärkide saavutamiseks.

Euroopa Kohtust on tulnud eelotsus, et Euroopa Parlamendi valimiste kautsjoninõue ei vasta EL õigusele ja lisaks on Erakond Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond pöördunud Õiguskantsleri poole Riigikogu valimiste kautsjoni kaotamiseks, sest kopsakas rahaline tagatis on vastuolus valimiste ühetaolisuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson (RE) aga arvab, et esmalt tuleb ära oodata riigikohtu lõplik otsus ja alles siis hakkab Riigikogu ennast liigutama. Õiguskomisjoni juht Madis Timpson istus selle avalduse tegemisega tagumisele istmele ja lükkas Riigikohtu rooli taha ning ootab nüüd, et Riigikohus teeks Riigikogu eest töö ära.

Erakond Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond esitas 20. augustil 2026 õiguskantsler Ülle Madisele ametliku avalduse, milles taotleb 2027. aasta riigikogu valimiste eel praeguse kautsjonisüsteemi põhiseaduspärasuse kontrolli ja teha Riigikogule ametlik ettepanek viia valimisseadus enne 2027. aasta valimisi põhiseadusega kooskõlla. Erakonna esimehe Märt Meesaki sõnul pragune süsteem ei kontrolli kandidaatide tõsidust, vaid pangaarve suurust, see on ringkaitse, kus võimulolijad ostavad end valimistele riigi raha eest, samal ajal kui parlamendivälised erakonnad peavad sama õiguse eest maksma ise. “Valimisõigus ei tohi olla Eestis luksuskaup, mida saavad endale lubada vaid riigipiruka juures olijad. See rikub räigelt Põhiseaduses välja toodud valimiste ühetaolisuse põhimõtet,” ütles Märt Meesak.

Eestis on järgmistel Riigikogu valimistel täisnimekirja kautsjon 118250 (sada kaheksateist tuhat kakssada viiskümmend) eurot ehk üks alampalk 946 € ühe kandidaadi kohta.

Oma riigi seadusandliku kogu valimistel ei ole kautsjoni nõuet Austrias, Belgias, Horvaatias, Tšehhis, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Ungaris, Itaalias, Luksemburgis, Poolas, Portugalis, Sloveenias, Hispaanias, Rootsis. Üks kautsjon nimekirja kohta sõltumata nimekirja pikkusest on Bulgaarias 1278,23 €, Lätis 4680 €, Slovakkias 16596 €.

Riigikogu liikmetel on nüüd kohustus leida endas üles aus riigimees ja kaotada kandidaate ebavõrdselt kohtlev kautsjonite maksmise süsteem. Valikuid on kaks: kas kaotada kautsjoni nõue või kehtestada võrdne kautsjoni nõue kõigile, mille maksvad kõik kandideerijad ise, mitte maksumaksja. Või tuleb jälle ära oodata Riigikohtu otsus, enne kui midagi muutub?