Erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid juhatus otsustas 4. septembril pöörduda üldsuse poole avaldusega:

Taastatud iseseisvuse 34. aasta lävel leiame end liitkriisist. Majanduslangus on kestnud kaheksandat kvartalit järjest, tootlikkus ja majandusuuendused on takerdunud, massiimmigratsioon on kahandanud eesti keele kasutusala, poliitika on kodanikest võõrandunud ja parlamentarism ei toimi.

Ent meie olemasolule kõige pikemate mõjudega ja kõige raskemini ületatav on rahvastikukriis. 2023. aastal oli sündide arv Eestis väikseim alates sündide arvu fikseerimise aja algusest ehk 1919. aastast, tegelikult aga hoopis varasemast ajast, mil sünde üle-eestiliselt kokku ei arvestatud. 2024. aasta esimese seitsme kuu sündide arv on aga veel madalam, ähvardades uue negatiivse rekordiga. Massiline sisseränne ei lahenda meie rahvastikuprobleeme, vaid vastupidi, pikemas vaates teravdab neid.

Paraku on Eesti poliitikas domineerinud lühiajaline, hetke majandushuvide keskne vaade. Kuid majanduskasv, rääkimata riigi eelarve tasakaalustamisest, ei saa olla eesmärk omaette, vaid peab olema rakendatud pikaajaliselt Eesti ühiskonna huvide teenistusse. Ka riigikaitse on vajalik meie inimeste kaitsmiseks, aga kui neid inimesi, keda kaitsta, jääb järjest vähemaks, pole suurtel kaitseinvesteeringutel mõtet.

Eestis ei ole institutsiooni, kes seisaks meie rahva kestmise eest. Meie rahvastikupoliitika on viimastel aastatel olnud eriti heitlik, ebamäärane ja ebaefektiivne. Riik ei ole korraldanud ühtegi lasterohkuse ja loomuliku pere väärtustamise kampaaniat. Samas kuulusid Tartu kui Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammi nädal aega kestnud Tartu Pride’i üritused ning toimus LGBT-kogukonna huve toetav rongkäik. Seda finantseerisid välispankade ja välissaatkondade kõrval ka Eesti maksumaksjad, hoolimata riigi teravast rahapuudusest.

Me oleme näidanud, et oskame vajadusel olla ühtsed, ning ka seda, et meie nõrkus on killustatus. Eesti Vabadussõjas võitlesid iseseisvuse eest ideoloogilistest erimeelsustest hoolimata külg külje kõrval nii sotsiaaldemokraadid, liberaalid kui konservatiivid, põlised eestivenelased ja eestisakslased. 1939./40. aasta iseseisvuse kaotus või vähemalt selle vorm johtus aga sellestsamast olukorrast, kuhu oleme sattunud praegu – nimelt poliitika võõrandumisest ja poliitiliste jõudude killustatusest. 1940. aasta suvel, kui hädaohu suurus oli selgunud, leidsid iseseisvusmeelsed jõud vastuseisus kommunistlikele Riigivolikogu kandidaatidele taas ühise keele, ent oli juba hilja.

Meie erakordselt väikese poolehoiuga vasakliberaalse valitsuse poliitika ei lähe kokku Eesti ühiskonna huvide ja põhiseaduse mõttega. Rahvastikupoliitilised kavatsused puuduvad ja valitsuse seni ilmutatud majanduspoliitiline plaan ei too meid majanduskriisist välja. Vajame uut algust, kogu riigi funktsioonide ülevaatamist. Selles olukorras oleks õige korraldada erakorralised valimised või vähemalt moodustada laiapinnaline rahvusliku ühtsuse valitsus. Ent olukorda hinnates, niikaua, kui ühiskond ei väljenda jõuliselt meelsust ja meelt avaldades oma rahulolematust valitsuskoalitsiooni vastu, ei näi need lahendused poliitiliste jõudude praeguse asetuse juures veel realistlikud.

Miinimum, mida praegu tuleks ja saab teha, oleks kõiki erakondi hõlmava rahvastikupoliitika nõukoja kokkukutsumine, kus jälgitaks, et kriisiaja meetmed ei halvenda rahvastikuolukorda veelgi ning pakuks välja erakondadeülese kokkuleppe järgmis(t)e aasta(kümne)te rahvastikupoliitiliseks tegevuseks. Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ootavad selleks Vabariigi Presidendi algatust.

Mäos, 4. septembril 2024


“Erakonna juhatuse avaldus” on saanud 6 vastust

  1. Autori Aavo Raig avatar
    Aavo Raig

    Toetan juhatuse avaldust.
    Oleks hea, kui nõukoja ellukutsumine õnnestuks.

  2. Autori arne abolkaln avatar
    arne abolkaln

    Tere, juhatus ja selle liikmed! Tutvunud dokumendiga tekkis kolm põhimõttelist küsimust/tõdemust:
    1. Kuidas üldsust informeeritakse sellise üleskutse ‘sünnist’ meie erakonnas?
    2. 6.lõigu/eelnevate lõikude viimase lause kokkuvõte, “Ent olukorda hinnates…” tõmbame piltlikult öeldes ‘vee peale’ sellele Eesti ühiskonnale, mille/kelle liikmete poole pöördume. Kontekstilikelt ma loomulikult mõistan, et jätkub olukorra kirjeldus, aga mis lõppeb tõdemusega sellest ühiskonnast… (Saan ma õigesti aru?)
    3. Kaua me ootame, ajaliselt?
    Ilus tervitus Saksamaalt ja jõudu ning konkreetsust!

  3. Autori selona funky avatar
    selona funky

    Oleks hea, kui nõukoja ellukutsumine õnnestuks.

  4. Autori Priit Uring avatar
    Priit Uring

    Tegelikult peaks ammu olema valitsuses rahvastikuminisri ametikoht, kus tegeldaks migratsiooniküsimustega, demograafiaküsimustega ja vähemusrahvuste probleemide ning õigustega, näiteks ingerlaste rahvuautonoomia Narva piirkonnas, tõmbekeskusega Narva. Praegu on Narva slaavi ekspansiooni eelpost Eestis, kuhu endiste linnakodanike ja ka uute eestlaste asumine on takistatud. See on II Maailmasõja ajal ja käigus eestlaste käest ära röövitud asum.

  5. Autori Ako Luts avatar

    15.09.2024 lõuna

    18.08.24 vastuvõetud ERK põhikirjas ja programmis on puudusi:

    Põhikirja p1.3 ütleb, et ERK eesmärgiks on: tegutseda oma liikmete ja toetajaskonna poliitilistes huvides. Kes on toetajad (kas kõik elanikud? või ainult liikmed?) ja kuidas liikmed ja toetajad tegutsevad ( kas üheskoos?)?

    Puudub: toetajaskonna teema ja tegutsemise viisi täpne käsitlus.

    Pakun loosungiks: ERKsalt üheskoos edasi.

    Kõike head
    Ako Luts
    Metsküla, Põhja-Sakala

  6. Autori mati avatar
    mati

    Kõik ned probleemid, mis on märgitud juhatuse avalduses, saavad lahenduse ainult siis, ja ainult siis, kui ollakse võimu juures… Nii lihtne see ongi. Ei aita siin ka president asju midagi muuta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

WordPress Double Opt-in by Forge12