Alar Ani – Linnavalitsuse ametikoht ei ole erakonna sisemine koht. See on avalik amet.

Viljandis tekkinud vaidlus abilinnapea Silvia Takkeli ümber ei sündinud tühjalt kohalt. Selle taustaks on linna haldusameti juhi valik: Takkel toetas konkursi tulemusel inimest, kellel on omavalitsuse juhtimise kogemus ja kes oli koalitsioonile vastuvõetav, mitte erakondlikult ette eelistatud “oma inimest”. Just sellest on kasvanud surve Takkelit ametist kõrvaldada. Seetõttu ei ole see ainult ühe partei sisemine asi, nagu võis lugeda välja Seeder (Isamaa) arvamusest. See on palju laiem küsimus: kas kohalik omavalitsus teenib kohalikke inimesi või muutub ta erakondliku jõu näitamise kohaks. Seetõttu toetame antud küsimuses Silvia Takkeli jätkamist abilinnapeana.

Ütleme kohe alguses: Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ei sekku teise erakonna siseellu. Küll aga puudutab meid väga otseselt see, kui iga linnaelaniku tulevikku puudutavad küsimused tituleeritakse erakonnasiseseks lojaalsustestiks. Kohalik omavalitsus ei ole ega tohi kunagi olla kellegi nn “tagatuba”. Linnavalitsuse töö ja linna ametite mehitamine ei ole ainult erakonnasisene või -kultuuri küsimus. Need on avaliku huvi ja linna tulevikku puudutavad küsimused.

Viljandi inimesed ei valinud volikogu selleks, et kaugelt tulnud käsuliini kaudu otsustatakse, kes kohapeal tööle sobib. Viljandi inimesed valisid esindajad, kes peavad vastutama Viljandi linna ees. See vastutus ei kao ära ka siis, kui erakondlik surve muutub ebamugavaks.

Silvia Takkeli puhul väärib tunnustust üks väga lihtne asi: ta on kaitsnud põhimõtet, et linna ametisse tuleb valida keegi, kes suudab antud tööd teha heal tasemel ja kelle valik oli koalitsioonis laiemalt vastuvõetav. See ei tähenda, et teised võimalikud kandidaadid oleksid halvad või sobimatud. Küsimus on selles, et kui konkursi tulemusel leitakse inimene, kellel on omavalitsuse juhtimise kogemus ja kelle valikut toetatakse koalitsioonis laiemalt, siis ei peaks esimeseks reaktsiooniks olema: miks ei saanud kohta “oma inimene”? Poliitika peab olema ühendav, mitte lõhkuv – ühisosa tuleb osata leida ja väärtustada.

Rahvuslik ja konservatiivne poliitika ei tähenda seda, et iga ametikoht tuleb täita oma ringi inimesega. See tähendab, et kodukoha huvi seatakse ettepoole isiklikust mugavusest, erakondlikust lojaalsusest või -käsuliinist. Kui Viljandi haldusametil seisavad ees suured praktilised ülesanded, siis ei vaja linn kõigepealt ustavusvannet erakonnale või “suurele juhile”. Linn vajab pädevust, töökogemust, koostöövõimet ning ennekõike tulevikku vaatamist.

Sama põhimõte peab kehtima ka koalitsioonis. Me ei saa pimesi kiita kõiki praeguse linnavõimu otsuseid, ent poliitika ei saa olla pidev “meie versus nemad” võitlus. Kohaliku elu küsimustes peab otsima ühisosa, sest teed, tänavad, lasteaiad, koolid, jäätmemajandus ja linnaruumi arendamine ei kuulu ühelegi erakonnale – need kuuluvad Viljandi inimestele. Nii praegustele kui tulevastele. 

Selliseid küsimusi ei saa lükata kinniste uste taha lausega, et küll üks erakond ise teab, mida teeb. Teabki. Oma liikmetega võib iga erakond vaielda nii palju kui soovib. Aga linnavalitsuse ametikoht ei ole ainult erakonna sisemine koht. See on avalik amet, mille kaudu täidetakse avalikke ülesandeid. Seal peab esikohal olema linna, mitte organisatsiooni huvi.

Silvia Takkeli praegune hoiak on selles mõttes oluline. Ta ei ole püüdnud lõhkuda. Ta ei ole kutsunud üles kättemaksule. Ta on öelnud, et kui teda soovitakse ametist vabastada, tuleb seda teha avalikult ja volikogu kaudu. See ongi õige tee. Kohalikus omavalitsuses ei peaks otsustama vihjed, telefonikõned ega tagatubade surve, vaid avalik vastutus.

Viljandi vajab praegu vähem närvilisust ja rohkem riigimehelikkust. Vähem jõudemonstratsiooni ja rohkem koostööd. Vähem erakondlikku arvestust ja rohkem linna huvide eest seismist.

Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid seisavad kohaliku valija õiguse eest. See tähendab, et kohalik mandaat peab olema päris, mitte dekoratsioon. Volikogu liikmed ja linnajuhid peavad saama teha otsuseid, mis lähtuvad kogukonna vajadustest, mitte sellest, milline nimi või kuuluvus kuskil kõrgemal hetkel paremini sobib. Jah, arvestada tuleb ka oma valijate soove, aga ennekõike kogu elanikkonna huve. Ka nende inimeste huve, kes seda koalitsiooni kunagi valinud ei oleks. Seda nimetatakse avalikuks vastutuseks. Kordame: Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide Viljandi osakond toetab selles küsimuses Silvia Takkeli jätkamist abilinnapeana. 

Sama artikli lühem versioon ilmus Sakalas