Pühapäeval toimunud Saksi-Anhalti liidumaa valimised võitis mäekõrguse eduga Alternatiiv Saksamaale (AfD). Kantsler Friedrich Merzi sõnul on Saksamaa parteisüsteemis toimumas tektooniline nihe. Kuidas peaksime Eestis AfD valimisvõitu suhtuma?
Anto Animägi
Eesti Rahvuslased ja KonservatiividJuhatuse liige
AfD mäekõrgust võitu ei maksa Eestis tervitada ega demoniseerida, vaid sellest tuleb õppida. Kui erakond saab 44 protsenti häältest, ei ole enam võimalik rääkida protestihäältest või „valest“ valijast. Saksamaa poliitiline peavool on aastaid alahinnanud inimeste muret massiimmigratsiooni, energiahindade, elukalliduse ja tööstuse konkurentsivõime pärast. Nüüd esitasid valijad arve.
Homerose „Odüsseias“, mille tõi tänavu taas kinolinale Christopher Nolan, hoiatab Halitherses Ithaka rahvakoosolekul kosilasi, et nende käitumisel saavad olema rängad tagajärjed. Kosilased naeruvääristavad hoiatust ja jätkavad endistviisi, veendununa, et midagi ei muutu. Odysseuse tagasitulek näitab, kui ekslik see enesekindlus oli. Euroopa poliitikas tasub seda vana lugu meenutada: kui suur osa ühiskonnast annab märku, et senine suund ei tööta, võib seda häält eirata, kuid rahulolematus sellest ei kao.
Eesti jaoks on õppetund selge. Kontrollimatu sisseränne, inimeste elujärge halvendav ideoloogiline kliimapoliitika ja rahvusriigi otsustusõiguse järkjärguline loovutamine tekitavad vastureaktsiooni ka siin. Demokraatia tähendab, et rahva otsust tuleb austada isegi siis, kui see poliitilisele eliidile ei meeldi.
Samas peab Eesti hoidma AfD suhtes selget piiri seal, kus mängu tuleb Venemaa. AfD Venemaa-sõbralikkus ja soov vähendada Ukraina toetamist ei ole meie julgeolekuhuvides. Me ei pea AfD-d kopeerima, kuid oleks rumal jätta tähelepanuta põhjused, miks miljonid sakslased selle poolt hääletavad.
Lisa kommentaar