Valitsus kiitis esmaspäeval heaks järgmise aasta riigieelarve eelnõu, millega eraldatakse riigikaitsele 2,2 miljardit eurot ja eelarvepuudujääk väheneb 4 protsendini SKTst. Kas valitsus on 2027. aasta riigieelarvega õigel teel?
Anto Animägi
Eesti Rahvuslased ja KonservatiividJuhatuse liige
Ei. 4-protsendiline eelarvedefitsiit on jätkuvalt lubamatult suur. Riigi rahaasjadega käiakse ümber kergemeelselt ning elatakse tuleviku arvelt. Meenub Eesti rahvapärimus kratist, kellele pannakse ahnuses järjest uusi kohustusi, mõtlemata vanakurjaga sõlmitud lepingu teisele poolele ja hilisemale tasumisele. Lähenevate valimiste valguses põhjavajunud reitingutega võimulolijad käituvad viimsepäevameeleolus. Süsteemi nuumatakse laenurahaga ja lagastatud rehetuba jäetakse järgmistele koristada.
Keegi ei vaidle vastu sellele, et 2,2 miljardit eurot riigikaitsele on paratamatu ja vajalik. Kuid julgeolekust on saanud mugav kilp, mille varju peidetakse riigiaparaadi reformimata jätmist ja laialivalguvat raiskamist. Kaitsekulutustega ei saa õigustada suutmatust avalikus sektoris kulusid reaalselt kokku tõmmata. Kokku saaks hoida näiteks MTÜ-de, Rail Balticu või ametnikearmee vähendamise arvelt, aga seda ei tehta.
Neljaprotsendiline puudujääk tähendab laenukoormuse kasvu ja paisuvaid intressikulusid, mis veeretatakse tuima näoga maksumaksjate ning järgmiste põlvkondade turjale. See pole vastutustundlik riigijuhtimine, vaid meeleheitlik arve edasilükkamine enne valimisi. Kui valitsusel puudub julgus teha vajalikke reaalseid kärpeid, ei ole ta õigel teel.
Lisa kommentaar