ERK TÄHT

Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide sümbol on erk täht, milles ühinevad koidutäht, ehatäht ja põhjatäht. Neljaharulise ehatähe sära meenutab õhtu hakul elu igavest ringkäiku, milles osalevad ka hõimud, tsivilisatsioonid ja rahvused: loojangule järgneb alati uus tõus, kaotustele järgneb uus ärkamisaeg. Ehatähe vilkudes kangastub eesti naine, kelle hool ja esiemade tarkus on säilitanud hõimu järjepidevust üle ajastute. Hommiku tulekut kuulutava koidutähe tippudest moodustub neli mõõgatera, meenutades meie esivanemate võitlust Eesti vabaduse eest läbi karmide katsumuste ja kõikide sõdade. Paljastatud mõõgad on alati valmis kodumaad ükskõik mis ilmakaarest tuleva võõra väe eest kaitsma, kuni vapper ja vahva eesti veri tuksub koidutähena eesti mehe selges silmavaates. Mõõkade taustal on nelja ristuva kiirega põhjatäht, mis muutuste keskel teejuhina hoiab alati meeles kodupaika, kuhu öine rändaja ja meresõitja naaseb. Meile hoiab ta ühtlasi silme ees ülimat eesmärki: eesti rahvuse, maa ja riigi kestmist üle aegade, mille kõikides tulevastes sugupõlvedes pärivad eesti lapsed. Tähtede ühinemisel moodustub kaheksa valget kiirtevihku: kaheksa muinasmaakonda on uuesti ühendanud jõud, eelkäijad kõikidest ajastutest seisavad vaimus meie kõrval. Taevas sätendab erk täht, valgustades noore ja värskena eestlaste teed tulevikku.

ERK LIPP

Täiskuuöö neljapäeval, 19. septembril kogunesid Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide liikmed Otepää kihelkonnas Pühajärve äärde, et õnnistada erakonna lippu muinaseestlaste tavade järgi. Tseremoonia sidus sümboolselt tänapäeva rahvusluse ja esivanemate traditsioonid.

Eesti lipu esimesel pühitsemisel 1884. aastal kombineeriti kiriklik talitus ja muistse pühapaiga vägi, pühitsedes lippu Pühajärve vees. Erakonna lipp oli saanud kirikliku õnnistuse juba 18. augustil Tartus, kuid nüüd viidi läbi teinegi talitus, et täita lipp esivanemate ja loodusjõudude väega. Täiskuuöine neljapäev valiti sobivaks ajaks, et ühendada taeva ja maa jõud.

Tseremooniat juhtis Ruuben Kaalep, kes pälvis 2023. aastal Hiie Sõbra tiitli. Kõlasid read “Kalevipojast” ning Gustav Suitsu luule. Samuti loeti ühiselt Ruuben Kaalepi poolt spetsiaalselt lipu pühitsemiseks loodud regivärsilist loitsu. Erakonna esimees Silver Kuusik, juhatuse liikmed ja kohalike osakondade esindajad andsid lipule oma õnnistuse.

Pärast lipu pühitsemist tule ja vee piiril viidi ta ka igivana Pühajärve Sõjatamme juurde, saamaks osa puu visadusest ja sajandite tarkusest.