SDE fraktsiooni liikmed algatasid pärast 2025 kohalikke valimisi „ Erakonnaseaduse muutmise seaduse (oligarhia mõjuvõimu vähendamiseks poliitikas)“.
Erakonnaseaduse muudatustega oligarhia mõjuvõimu vähendamiseks poliitikas püütakse kehtestada kolme piirangut: füüsilise isiku poolt tehtavate annetuste piiramine, valimiskampaaniale rahalise ülempiiri seadmine ja poliitiliste eelistuste ja poliitilistesse seisukohtadesse suhtumise uuringute rahastamise võimaluste piiramine.
Annetustele ülempiiri seadmine ei lahenda oligarhia mõjuvõimu probleemi. Ülempiiri seadmisega hakatakse annetajate isikuid varjama – seda oleme ajaloos näinud peaminister Kristen Michali erakonna „kilekotiskandaali“ ajal ja näeme praegugi kui mõne erakonna liige annetab 5 korda järjest paari-kolme päevase vahega erakonnale 5000 eurot.
Kõige ausam ja läbipaistvam viis on annetada avalikult nii palju kui soovi on, siis on ka valijatele selge, kes on tegelikult erakonna rahastajad ja milliseid otsuseid nad erakonnalt vastu ootavad. See teeb valimistel valiku tegemise lihtsamaks.
Vahemärkuseks. Viimasel ajal on üha valjemalt hakanud õiguskantsler ajama juttu, et ka juriidilised isikud võiksid toetada erakondade maailmavaadet. See jutt pole loogiline – juriidilisel isikul ei ole maailmavaadet. Maailmavaade on inimesel ja valimas käivad inimesed, mitte tehased, ravimi- ega suhtekorraldusfirmad. Ettevõtte juht võib maailmavaadet toetada oma isiklikust ametlikult teenitud sissetulekust, ettevõtte juhil puudub moraalne õigus poliitilisele erakonnale teha annetust kõigi ettevõtte töötajate nimel. Kui õiguskantsler pidas silmas kõikvõimalikke maailmavaatelisi MTÜsid, siis nende annetamisega tuleb probleeme juurde, mitte ei jää vähemaks. Tegelikud annetajad jäävad siis teadmata ja veel halvem on korruptsioonioht, kui MTÜ saab riigilt tegevustoetust aga toetus kandub edasi erakonna kassasse.
Valimiskampaaniatele rahalise ülempiiri seadmisega püütakse ilmselt vähendada reklaami mõju valimistulemusele. Siin pakub aga mõtlemisainet hoopis Erakonnaseaduse § 121 (3).
Erakondade sissetulekuid analüüsides tuleb ilmsiks, et põhjus pole oligarhides – annetajate mõju erakondade sissetulekutele on kaks korda väiksem kui riigieelarve eraldise mõju. 2025. aastal esitatud aruannete järgi on kolme esimese kvartali jooksul riigikogu erakonnad saanud annetusi 1,9 miljonit, samal ajal eraldisi riigieelarvest 3,6 miljonit ja aasta lõpuks saavad riigilt kokku üle 5 miljoni euro.
Riigi eraldis on kujunenud valimiskampaania kulude ralli mootoriks ja annab suurema eraldise saajale järgmistel valimistel valimiskampaanias eelise. Valimiskampaania kulude vähendamiseks tuleb muuta kehtivat erakonnaseadust. Erakonnaseadusest § 121 (3): tuleb eemaldada välistus „välja arvatud käesoleva seaduse alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi (praegune sõnastus on: „Erakonnal on keelatud kasutada … valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid, välja arvatud käesoleva seaduse alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi. … Avalikud vahendid käesoleva paragrahvi tähenduses on riigieelarvelised ja kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid.“).
Kõik erakonnad peavad tegema valimisreklaami liikmemaksude, annetajate ja isikliku rahaga mitte avaliku rahaga.
Riigieelarvelistest eraldistest on riigikogu erakondadel võimalik maksta ka riigikokku või europarlamenti kandideerimiseks nõutavat kautsjon, seega riigikogu erakonna liikmetel pole vajadust valimistel osalemiseks kulutusi teha. Riigikogu valimistel on kautsjoni suurus ühekordne alampalk ja Euroopa Parlamendi valimistel viiekordne alampalk, see nõue piirab uusi tulijaid, kes peavad kautsjoni maksma omast taskust.
Erakonna Eestimaa rohelised kaebus kautsjoni maksmise küsimuses Europarlamendi valimistel on lahendamisel praegu Euroopa Kohtus. Euroopa Parlament leiab eelotsusele antud arvamuses, et kautsjoni ei tohiks valimistel üldse küsida. „Kandideerimisele majandusliku tingimuse kehtestamine on vastuolus üldiste valimiste põhimõtetega. See soosib kandidaate, kes on majanduslikult paremas olukorras kui nende konkurendid,” märgib Euroopa Parlament. Selles valguses paistab ka riigikogu valimiste kautsjon uute tulijate vaates olevat vastuolus üldiste valimiste põhimõtetega ja soosib riigieelarvelise raha saajaid.
Pole kuulda olnud sotsiaaldemokraatide ega õiguskantsleri hõiskeid võrdse kohtlemise nõudmiseks ega erakondade rahastamise korra muutmiseks.
Poliitiliste eelistuste uuringute rahastamise probleemi lahendamine on neist kolmest kõige lihtsam. Uuringud ja küsitlused tehakse kõikidele soovijatele kättesaadavaks, neid saavad teha ülikoolid, rahvusringhääling, riigikogu kantselei jt ning raha nende eest maksmiseks saab maha arvata erakondadele makstavast riigieraldisest.
Erakonna liikmemaksude ja annetajate raha eest tehtud tegevuste avalikustamist pole võimalik nõuda, see on erakonna siseasjadesse sekkumine. Küll aga saab ette näha reeglid avaliku raha kasutamiseks. Igasugused piirangud muutuksid siis mõttetuks.
Erakonna sidusettevõte võib kaasa aidata erakonna maailmavaate edendamisele, kõigil ülejäänud toetajatel on võimalus eraisikutena toetada erakonda või erakonna sidusettevõtet.
Kui kõik riigikogu erakonnad saaksid mõistliku suurusega riigieraldise kontori ülalpidamiseks ning seda ei tohiks kulutada valimiskampaaniaks ega kautsjoni maksmiseks ja kõigile erakondadele kättesaadavad poliitiliste eelistuste uuringud tehakse avaliku raha eest, siis kaoksid ebavõrdne konkurents ja ülepaisutatud valimiskampaaniad.
Lisa kommentaar