Rahvusriigis on rahvus ja ühiskond üks tervik. Rahvus on identiteedi alus ja sellel põhineb ühiskonna ühtne enesekorraldus. Eesti, ainus eestlaste riik, peab jääma rahvusriigiks. Kõik eestlased on meie inimesed. Ka need eestlased, kes on teistsuguse ilmavaatega või teiste erakondade valijad, ei ole meie vaenlased ega vastased, vaid kuuluvad meiega kokku. Meie seas ei ole eelistatud, teistest autoriteetsemaid seisuseid, mõisahärrasid ega mõisapreilisid, oleme kõik eestlastena võrdsed. Saame püsida ja edeneda vaid üheskoos, seistes rahvusriikluse, eesti keele, kultuuri ja identiteedi eest.

Rahvustunne ei tähenda püüdu inimesi ühesugusteks väikesteks kastideks muuta. Me hindame iga inimese individuaalsust ja õigusi, aga peale erinevuste ka ajalooliselt kujunenud ühistunnet. Meie, eestlased, ei ole ainult need, kes me praegu omal maal elame, vaid vaimselt on meie hulgas veel miljonid eestlased, kes siin varem on elanud.

Arvestame lugupidavalt ka teisest rahvusest Eesti põliselanikega, kui neil on Eesti identiteet nii sõnades kui ka tegudes ning nad austavad meie rahvusriiki ja on Eestile lojaalsed. Sel juhul on nad ka päriselt osa Eesti rahvast.

Rahvuslik uhkus, erinevalt rahvuslikust upsakusest, ei ole rahvuslaste ja konservatiivide jaoks võõras. Eesti ei ole alaväärne, kultuuriliselt koloniseeritav ühiskond ega vaja intellektuaal- või poliitilise kultuuri kopeerimist mujalt. Eestlased ja põlised eestimaalased on oma okupatsiooniaegse kogemuse põhjal paljudes küsimustes targemad ja tundlikumad kui need, kelle arvamused ja õpetused põhinevad vaid eemalt pealtvaatamisel. Eesti rahvuslaste ja konservatiivide kohus on teadvustada teistele Euroopa rahvastele, kuidas tunda ära poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste piiramist ja õõnsat kampaanialikkust ning missuguseid probleeme võivad kaasa tuua immigratsioon ja multikultuurne ideoloogia.

Oleme avatud tulevikule, aga usaldame vastutustundlikult rohkem ajaloolist järjepidevust kui abstraktseid argumente või sotsiaalset teoretiseerimist. Me ei ole nõus Eestist multikultuurse ühiskonna kujundamisega. Ühiskonna radikaalse muutmise poliitika ei anna soovitud tulemusi, aga sellega kaasnevad soovimatud tagajärjed. Rahvastikku puudutavad eksperimendid Eesti ühiskonnaga on mitte ainult mõttetud, vaid ka ohtlikud.

Massiline sisseränne on Eesti rahvusriigile eksistentsiaalne oht, mis teravdab meie demograafilisi probleeme ning pidurdab meie majandusuuendusi ja elatustaseme kasvu. Kiire rahvastikukasvuga maailmaosade probleeme ei paranda inimeste ümberasustamine Eestisse ja mujale Euroopasse. Abivajajaid saab aidata neid neile omastest kultuurikeskkondadest välja rändama ajendamata.

Rahvuslikku ja konservatiivset poliitikat saab ellu viia ainult vabas ühiskonnas, toetades ja arendades mõttevabadust ja arutelukultuuri, mida ei tohi ohverdada sallivuse, poliitkorrektsuse ega mis tahes muul ettekäändel. Konservatiivse käsituse kohaselt on kõik klassikalised vabadused – usu-, arvamus-, mõtte-, sõna- ja trükivabadus – inimloomusest enesest tulenevad õigused, mida ei tohi piirata. Demokraatia mõiste keskmes peab olema rahva vaba valiku põhimõte. Rahvuslased ja konservatiivid pooldavad demokraatiat, nii esindusdemokraatlikke kogusid kui ka rahvahääletusi. E-valimised tuleb lõpetada seniks, kuni need on täiesti usaldusväärsed.

Üks meie peamisi eesmärke on muuta Eesti põhiseadust nii, et kodanikud saaksid algatada referendumeid. Võimaldades rahvahääletusi olulisemate riigielu küsimuste üle, järgime Eesti varasemate põhiseaduste vaimu ning kasvatame ühiskonna sidusust. Samuti peab rahval olema õigus otse valida Eesti riigipea, kelle pädevuses oleks poliitikaülese jõuna erakondade võimu tasakaalustada.

Perekond, mis on rahvuskonservatiivide jaoks iseenesestmõistetavalt mehe ja naise liit, on ühiskonna alusüksus ning loomuliku perekonna juurde kuuluvad lapsed. Me ei ole nõus pere ja abielu murendamisega. Rahva tahte väljaselgitamiseks ja jaluleseadmiseks on Eestis vaja referendumit abielu mõiste küsimuses. Rahvuslaste ja konservatiividena peame järjekindlalt hoidma ülal poliitikat, mille eesmärk on kasvatada sündimus vähemalt taastetasandile, mida on vaja meie rahvusriigi püsimiseks ja mida soovivad ka meie perekonnad. Samuti püüdleme selle poole, et meie välismaal elavad rahvuskaaslased leiaksid ja saaksid võimaluse kodumaale naasmiseks. Tõhusam ja mitmekülgsem nõustamine ning muud riiklikud meetmed peavad tagama perevägivalla ja abortide kindla vähenemise.

Eesti rahvuslased ja konservatiivid toetavad ja hindavad Euroopa kultuuri, teadvustades, et oleme ka ise Euroopa kultuuri kandjad ja kujundajad. Soovime Eesti jätkamist muistsete, kristlike ja humanistlike juurtega Euroopa tsivilisatsiooni osana. Euroopa rahvuskonservatiivide tihe koostöö on igati tervitatav, aga seejuures on igal riigil ja ühiskonnal õigus oma poliitikale. Eesti rahvuslaste ja konservatiividena austame ka kõikide teiste rahvuste traditsioone ja pärandit.

Eesti haridussüsteemi esmane ülesanne on harida ja koolitada noori, anda neile vajalikud teadmised edasiseks eluks ning anda omapoolne panus laste ja noorte rahvuslikku kasvatusse. Tähtis on säilitada kodulähedased koolid maapiirkondades. Väärtustame õpetaja elukutset, panustades pedagoogilisse haridusse ning konkurentsivõimelistesse palkadesse. Toetame kõikide koolide üleminekut eestikeelsele õppele, ent ei ole nõus eesti õpilaste muutmisega lõimimise tööriistadeks. Eesti ülikoolide esmane eesmärk peab olema pakkuda kvaliteetset eestikeelset õpet, mis vastab Eesti ühiskonna vajadustele.

Rahvuslaste ja konservatiividena ei ole me nõus sellega, et meie maa poliitikat kujundatakse väljaspool Eestit. Eestil on praegu proportsionaalselt vähe tegelikku sõnaõigust meie riigis automaatselt kehtestuvate riigiüleste õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu määruste loomisel ning peame olema selles küsimuses tähelepanelikud ja ettevaatlikud. Eesti kuulumine Euroopa Liitu on põhjendatud niikaua, kui sellest tulenev kasu Eesti riigile ja rahvale ületab kahju. Eesti kuulumine NATOsse on kujunenud julgeolekuolukorras vältimatu.

Rahvuslaste ja konservatiivide välispoliitika alusväärtus on rahvuste vaba enesemääramine. Seetõttu ei ole meile vastuvõetav globalistlik välispoliitika ega imperialism, tulgu see mis tahes ilmakaarest. Lääneriikidel ei ole õigust dikteerida ülejäänud maailmale oma kultuuri ja poliitikat, eriti arvestades, et demograafilises mõttes on Lääs praegu jätkusuutmatu. Sõjaline sekkumine teiste riikide siseasjadesse on konflikte võimendanud ning paljudel juhtudel tekitanud immigratsioonikriisi. Valitsus ei tohi pimesilmi saata Eesti sõdureid osalema välismissioonidel. Eesti peab tegema tihedamat julgeolekupoliitilist koostööd meie loomulike liitlaste, s.o Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ehk Intermariumiga.

Vene šovinism on Eesti jaoks eksistentsiaalne oht, millega peame arvestama ja mida me ei saa üheski kontekstis õigeks mõista, veel vähem õigustada, imetleda või toetada. Rahvuslased ja konservatiivid olid ja on valmis kaitsma oma riiki viimase veretilgani. Iseseisev kaitsevõime on meie julgeoleku tuum. Ent meie rahva jaoks on kriitiliselt tähtis, et Eesti ei satuks sõtta. Riigikaitse jõulise edendamise kõrval sama oluline on säilitada külma närvi ja väärikat tasakaalukust, mille hulka kuulub ka kindlameelse ja kohase vastuse andmine võimalikele provokatsioonidele või rünnakutele. Eesti ei alistu iialgi.

Toetame kindlalt Ukraina võitlust vabaduse eest. Ukrainlased peavad saama ise otsustada oma riigi saatuse üle ja meie austame Ukraina otsuseid. Humanistidena pooldame rahu sõlmimist niipea kui võimalik, aga rahutingimused peavad tagama Ukraina ja teiste Euroopa riikide iseseisvuse, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse. Ukraina sõdurite perekondi tuleks Eestisse lubada ja toetada, kuid hoolitseda ka selle eest, et Eestist ei kujuneks mugav sihtkoht seiklejatele, veel enam desertööridele, et sisseränne ei ohustaks meie põhiseaduses sõnastatud eesmärke.

Globalistlik majanduspoliitika suurendab ebavõrdsust ja kaldub ühiskondi nende kultuurilist mitmekesisust hävitades ühte sulatama. Rahvuslaste ja konservatiivide arvates peab nii riigisisene kui ka globaalne majandus teenima inimeste huve, selle asemel et inimene teenindaks majandust. Eesti majanduspoliitika peab tagama õiglase raamistiku majandustegevuse edukaks toimimiseks ja arenguks, hoidudes sekkumast valdkondadesse, mis toimivad iseenesest turumajanduse reeglite järgi.

Majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus Eestis ei ole kunagi olnud nii suur kui nüüd, 21. sajandi alguses. Ebavõrdsus ei ole Eestile omane. Rahvuslaste ja konservatiividena rahvustervikluse eest seistes peame solidaarselt hoolitsema kõikide ühiskonnakihtide eest. Me ei vaja superraudteed ega teisi pompoosseid rajatisi või ehitisi ajal, mil meie elatustase vajab tõstmist. Väliskapitali ülikasumid tuleb maksustada, sealhulgas tuleb rahvusvahelistele pankadele kehtestada kindlasummaline riigikaitsemaks vastutasuks neile võimaldatud stabiilse majandus- ja poliitilise keskkonna eest. Tulumaksu määr tuleb siduda laste arvuga. Sissetulekutele tuleb kehtestada piisavalt suur maksuvaba miinimum, mis võimaldaks teenida igas kuus inimväärseks ja mõistlikuks eluks vajaliku summa tulumaksuvabalt. Samal ajal tuleb maksusüsteemi ennast lihtsustada nii, et see oleks tavalisele inimesele arusaadav ka ilma maksukalkulaatorita. Avaliku võimu maksutulu niisugune suurendamine, millega kaasneb maksusüsteemi järjest keerukamaks muutmine sotsiaalse õigluse sildi all, ei ole vastuvõetav.

Maaelu ja põllumajandus on üks tugeva Eesti alustalasid. Maakohtades on esmatähtis väiksemate kohalike ettevõtjate toetamine. Nii aitame luua töökohti üle terve riigi ja hoiame ära maapiirkondade mahajäämist. Peame tähtsaks vajaliku taristu mitmekülgset arendamist kohalikul tasandil. Tänapäevased teed ja muud transpordiühendused ning kiire internet aitavad taaselustada kohalikku arengut käsikäes traditsiooniliste eluviisidega. Teadvustame, et just maakohtades on sündimus kõrgem.

Energiasõltumatus on üks meie riikliku sõltumatuse, Eesti inimeste heaolu ja majanduse mõistliku toimimise olulisi tagatisi. Sellepärast tuleb Eestis säilitada põlevkivienergiatööstus ja selleks vajalikud ressursid. Eestis tuleb käivitada tuumaenergia tootmine Eesti riigi enamusosalusega.

Rahvuslased ja konservatiivid võtavad arvesse ja kasutavad teaduse ja tehnika arengust tekkivaid uusi võimalusi. Peame põhjendatuks võimaldada plokiahelal põhinevate tehnoloogiate, sealhulgas krüptovääringute arengu jaoks soodsat õiguslikku keskkonda, niivõrd kui nendel tehnoloogiatel põhinevad autonoomsed vääringusüsteemid võivad suurendada Eestis ja mujal maailmas inimeste heaolu ning sõltumatust suurtest majandus- ja poliitilistest jõududest, mille huvid ja eesmärgid ei pruugi ühtida Eesti rahva omadega. Seejuures tuleb igal juhul jälgida, et sellega ei kaasneks kuritegevuse kasvu.

Avaliku võimu paisutamine järjest kasvava ametnikkonna ja bürokraatia kaudu on Eestile pikemas perspektiivis kahjulik. Iga riikliku töökoha vajalikkust tuleb järjekindlalt ja objektiivselt, mitte võimuambitsioonide, bürokraatia eelistuste või nn toiduahela seisukohast kaaluda ning riiklikud töökohad, mida tingimata vaja ei ole, kaotada. Seejuures tuleb eelistada praktilise töö tegijaid, nagu näiteks õpetajad, päästjad ja politseinikud.

Eesti rahvas, kultuur ja maa moodustavad ühe terviku. Rahvuskonservatiivne loodushoid, mida me soovime edendada, ei ole kantud loosunglikust ja võltsist rohepöördelisusest, vaid hoolivusest kodumaa looduse suhtes. Meie eesmärk on loodusliku mitmekesisuse ja pärandmaastike kaitse, mis hõlmab nii veekogusid, traditsioonilist hajaasustust, poollooduslikke kooslusi kui ka loodusmetsi. Meie metsad on mahavõetuna vaid lühiajaline leevendus kellegi rahaprobleemidele, kuid kasvava ja kestva kooslusena kogu rahvusriigi ressurss. Peame oluliseks looduslike pühapaikade täiendavat kaitset ja nende kaardistamise lõpuleviimist.