Meie praegused kõrged elektrihinnad on otsene tulemus Eesti energia poliitikast.
Energiamajandus ei lähtu populistlikest väljenditest nagu “tasuta tuul ja päike”, vaid
füüsikaseadustest, mis määravad majandustulemused. Kahjuks on juhitamatu tootmine(nagu tuulegeneraatorid ja päikesepaneelid) ebastabiilne, mistõttu tuleb elektrivarustuse stabiilsuse tagamiseks kasutusele võtta mitmeid kompensatsioonimeetmeid, mis teevad selle lõpliku hinna kõrgeks.
Tavaliselt neid lisakulusid aga ei arvestata – näiteks uued ülekandeliinid, sageduse
stabilisaatorid, salvestusvõimsused ja tagavarasüsteemid. Ka mõne aasta eest esinenud 4000-eurosed hinnapiigid olid põhjustatud juhitamatute allikate tõttu, sest tööle tuli lülitada tagavarajaam, mis elektribörsi reeglite kohaselt määras ära kogu elektri hinna. See tähendas, et kogu elekter müüdi sel hetkel kõrge tagavarajaama hinnaga. See näitab ka seda, et elektribörsi süsteem on tegelikult vigane.
Juhitav ehk traditsiooniline elektrijaam on soojusmasin. Nagu auto tarbib linnaliikluses rohkem kütust kiirendades ja pidurdes, nii muutuvad ka elektrijaamad ebaefektiivsemaks, kui neid pidevalt sisse-välja lülitatakse tuule- ja päikeseenergia kõikumiste kompenseerimiseks. Ideaalis peaksid need töötama pidevalt optimaalsel koormusel. Seda ebaefektiivsust näeb ka energia ühiku tootmiseks kasutatava kütuse kasvust ja seega efektiivsuse langusest, mis tõstab omakorda tootmishinda.
Lisaks saab riik jagada kindla koguse CO2-kvoote, kuid Eesti on neid tihti maha müünud. Seega müüb riik ära elektritootmiseks mõeldud saastekvoodi. Õige käitumine näeks ette, et kui riigile on näiteks määratud tuhat kvooti, aga elektritootmiseks kulub kaks tuhat kvooti, siis peaks see lisanduv kulu jaotuma kogu toodetud energia peale – nii langeks kvoodi osakaal lõpphinna poole võrra. Praegu aga maksab kogu kvoodihinna täies mahus lõpptarbija.
Kokkuvõttes on kõrged elektrihinnad tingitud Eesti enda energiapoliitikast, mitte
tootmisvõimsuste puudulikkusest. Seetõttu on neid võimalik kiiresti alandada ilma uute võimsusteta – piisaks, kui põlevkivijaamad tagaksid stabiilse baasvõimsuse ja vähesed lüngad täidetaks Soome elektriga. Liigset juhitamatut energiat võib heade tuuleolude korral müüa, kuid praktikas seda keegi eriti ei taha – tuulegeneraatorid seisavad juba praegu tihti tuule ülekülluse ajal. Kui riik kasutaks CO2-kvoote Eesti rahva vajaduste järgi, oleks ka põlevkivielektri hind normaalne. Seda on välja öelnud isegi Eesti energiajuhi tasemel eksperdid.
36. Energiasõltumatus on üks Eesti inimeste heaolu ja majanduse mõistliku toimimise ning riikliku sõltumatuse olulisi tagatisi. Sellepärast tuleb Eestis säilitada, toetada ja arendada põlevkivikeemia- ja põlevkivienergiatööstust. Energiahinnad peavad olema inimestele jõukohased ja olema seoses tootmisomahinnaga, mitte kõikuva ja mõjutatava börsihinnaga. Eestis tuleb käivitada tuumaenergia tootmine Eesti riigi enamusosalusega. Pooldame mõistlikku taastuvenergia arendamist.
EERK Maailmavaade
Lisa kommentaar