Silver Kuusik, Erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid esimees, Tartu Linnavolikogu liige
1. juulist tõusis Eestis käibemaks kahe protsendi võrra. Justkui väike muudatus, mis muudab kaubad ja teenused kallimaks. Seda eeskätt neile, kelle sissetulekud on piiratud. Samuti tõukab käibemaksu tõus tagant niigi kõrge inflatsiooni edasist kasvu.
Kuid käibemaksu tõus pole pelgalt eraldiseisev halb otsus, vaid sümptom laiemast probleemist: see näitab, et Eesti maksusüsteem ei toimi. Pidevad maksutõusud, mida valitsused üksteise järel kasutavad eelarveaukude lappimiseks, tõestavad seda jälle ja jälle. Kuid mis on lahendus? Maksusüsteemi muutmine.
Meie kehtiv maksusüsteem loodi 1990ndatel, mil majanduse põhirõhk oli erastamisel, välisinvesteeringute meelitamisel, omanike seisuse loomisel ja tarbimise kiirel kasvul. Maksusüsteem oli lihtne, läbipaistev ja efektiivne, vastates toonastele ootustele ja vajadustele. Aeg on edasi läinud, muutunud on nii meie ühiskond kui majandus ning pidevate kohenduste tulemusel on kunagi nii lihtne, elegantne ja arusaadav süsteem muutunud kaootiliseks. Vaja on muudatusi – mitte võib-olla radikaalseid, küll aga põhimõttelisi ja strateegilisi.
Alustame sellest, et maksutulu katab vaid kolmveerandi riigi kuludest. Ülejäänu tuleb Euroopa Liidu toetustest ja rahvusvahelisest laenurahast, mis on ühekordsed, ajutised või lihtsalt kallid. Samal ajal kasvavad kulud – hariduse, tervishoiu, julgeoleku ja taristu vajadused ei kahane, vaid kasvavad. Kui soovime säilitada nende teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi, peame leidma neile jätkusuutliku rahastuse.
Kuidas? Selleks vajab muutmist maksude struktuur. Meie riigi toetumine tarbimismaksudele – käibemaks ja aktsiisid – oli mõistetav ajal, mil eesmärk oli majanduse ergutamine. Nüüd aga rõhuvad tarbimismaksud just neid, kelle tarbimisvõime on niigi piiratud. Selline maksustruktuur suurendab ebavõrdsust, pärsib sisetarbimist ja tugevdab inflatsioonisurvet, mille najal majandus peaks kasvama.
Teiseks on meil probleem tööjõumaksudega. Meie sotsiaalmaks on Euroopas üks kõrgemaid ja langeb täielikult tööandja kanda. See pärsib uute töökohtade loomist, hoiab palgakasvu tagasi ja soosib ümbrikupalkasid. Sotsiaalmaksu osaline nihutamine töötaja kanda – koos võimalike laepõhiste lahendustega, mida rakendatakse edukalt mitmes Euroopa riigis – võimaldaks suuremat paindlikkust ja läbipaistvust ning oleks nõnda ka tööandjate huvides. Praegu on meie tööjõukulud moonutatud ja peidavad tegelikke majandusstiimuleid.
Kolmandaks väärib tähelepanu ettevõtete tulumaks, mida tuuakse sageli välja, kui on vaja rääkida Eestist kui ettevõtjasõbralikust riigist. Ega see, et Eestis kehtib maks ainult kasumi jaotamisel, iseenesest halb olegi. On see ju stiimul investeerimiseks. Paraku tekitab see endaga ka moonutusi: raha koguneb firmadesse, mis ei panusta ühiskonda ega loo uusi töökohti. Samuti vähendab see motivatsiooni kasutada jaotamata kasumit produktiivselt – näiteks palgatõusudeks või investeeringuteks. Lisaks soosib süsteem juriidiliste kehade kaudu maksudest hoidumist.
Siin tasuks mõelda alternatiividele. Kuid tasakaalustatud ja ettevõtjate huvidega arvestavate alternatiivide peale. Võib-olla oleks näiteks mõistlik liikuda etapiviisiliselt sellise lahenduse suunas, kus ettevõtted panustavad senisest rohkem haritud tööjõudu, taristusse, stabiilsesse õiguskeskkonda? See on arutelu koht, kuid seda arutelu ei tohi lõputult edasi lükata.
Kindlasti aga ei tohi maksureform olla karistus ning eesmärk ei saa olla praeguse ja eelmise Vabariigi Valitsuse poliitika, kus üha kõrgema maksukoormusega püütakse suvaliselt ja kiirustades lappida auke riigieelarves. Maksusüsteemi ajakohastamises tuleb näha strateegilist investeeringut, mis lahendab meid vaevava riigieelarve kroonilise alarahastamise probleemi.
Me ei vaja radikaalset ümberkorraldust, vaid läbimõeldud muudatusi, mis oleksid kooskõlas Eesti ühiskonna arengutaseme ja ambitsioonidega. See tähendab tasakaalustatumat maksustruktuuri, koormuse mõistlikku jaotust ning arusaama, et maksude roll ei ole ainult riigikassa täitmine, vaid ka majanduse kujundamine.
Eestis on liiga kaua valitsenud illusioon, et me suudame vähemaga rohkem. Oleme paraku sealmaal, kus tuleb küsida: kui soovime liikuda Põhjamaade suunas, siis miks peaksime taluma arengumaa maksusüsteemi?
Lisa kommentaar